Singapur on 710 km2 asuv ligi 5 miljoni elanikuga linn-riik Malaisia poolsaare lõunatipus ja sinnasaamiseks kulub 7 tundi rongisõitu. Kui aus olla, siis bussiga saab kiiremini, ent kuna reisid Kuala Lumpuri ja Singapuri vahe toimuvad enamasti öösiti, siis meie 6- liikmelist reisiseltskonda ahvatlesid rongis asuvad voodid.
Majutasime end ühte backpackerite hostelis, mis on siiani kõige ilusam ja ägedam hostel üldse mu elus, sest neil oli SOE DUŠŠ!!!! Ja föön! Ja normaalsed WC- potid!!!!! Ja hommikusöögiks ei olnud riis vaid hoopis Kelloggs ja puuviljad!!! Taevalik :)
Ah et mida siis Singapuris teha? Mina reisin siin parimate reisikorraldajate, Goha ja Colette'ga nii et ma pole vist kordagi siin olles mõelnud, millisele rongile ma minema peaks.
Ehk siis klassikaline vaatamisväärsuste tuur nii päevasel kui öisel ajal, alustades jaapani ning hiina stiilis parkidest ( kus toimus muideks mingite arusaamatute oranzide tegelaste jooksureedek) , öösafarist loomaaias lõpetades ööklubidega õhtul.
Tegelikult muutub Clarke Quei nimeline tänav pimeduse saabudes üheks suureks ööklubiks, kust võid leida nii India, Araabia, Iiri stiilis pubisid-baare-klubisid.
Klubisse sissepääs maksab umbes 10 euri ja sisaldab endas ka ühte drinki vabal valikul.
Teisi päeva veetsime Sentosa saarel, mis asub Singapuri lõunatipus ning on spetsiaalselt turistidele ja rannapuhkuseks loodud. Oooo valge liiv ning sinine vesi- ma olen teiega kohtumist nii kaua oodanud! Aga loomulikult läks nii nagu alati ehk peale seda, kui olime riided seljast koorinud, veidike ujunud ning fotosessiooniga ühele poole saanud, tekkisid taevasse pilved ning päevitamisest ei tulnud midagi väja. Ja siis hakkas veel vihma ka sadama. Nii et ma esindan jätkuvalt valgeluigeliste sugukonda! 
Singapur on tohutult puhas linn- seal võib lausa valgete sokkidega käia. Kuigi ma ei saa aru, kuhu nad prügi panevad, sest mina olin kom päeva konstantselt prügikastiotsinguil! Näiteks sõitis mööda jõge ringi paat, milles oli 2 meest, kes võrguga jões ujuvaid puulehti ja muud minu arvates täiesti tähtsusetut sodi välja õngitsesid.
Ja tohutult turvaline on ta ka- karistused igasuguste rikkumiste eest on päris karmid, seega inimesed ei kipu neid piire ka ületama ja on täiesti ok, kui jätad oma koti hetkeks valveta. Mitte et ma seda idaeurooplasena praktiseerinud oleks- refleksid on tunduvalt tugevamad!
Ja need ehitised- võrdlemisi uue riigina puudub neil ajalooline arhitektuur- kõik on võrdlemisi uued majad ning kogu aeg kerkib uusi. Fantaasiast seal igastahes puudu ei ole, küll aga ruumist, mistõttu jalgpallistaadion on näiteks ujuvalusel ning bassein ühendab katusena kolme tornmaja!
Ja metroo, mis oli põhimõtteliselt 1 vagun kogupikkusega vähemalt 150 meetrit!
Samuti olid seal müügil hiiglaslikud banaanid mis võrdusid minu käsivarre pikkusega.
Inimesed räägivad seal enamasti inglise keelt nii et vahelduseks polnud meil ka kordagi keeleprobleeme ei hinnalinnas, little Indias ega taksos.
Ahjaa- me kohtasime seal ka üht väga tarka 12-aastast Hiina poissi, kes teadis isegi Eestit ning kogus erinevate riikide münte oma kollektsiooni jaoks. Impressive!
Ma ei ole eriti palju mõelnud sellele, kui hea on olla eestlane, Euroopast! Pool meie reisiseltskonnast nägi vaeva erinevate viisa ja päritoluküsimustega- näiteks riiki sisenemisel küsiti Goha, Sulaimani ja Kaveh ( vastavalt siis Kasakhstan, Palestiina ja Iraan) käest, kas nad on moslemid ning jaatav vastus tähendas nende eskortimist kõrvalruumi. Euroopa moslemeid vaevalt selliste küsimustega kiusataks.
Tagasiteel tuli meil aga Kaveh jätta Singapori väga segastel viisaküsimustel. Kummalisele oli probleemiks oli Malaisiasse naasmine. Imekombel õnnestus tal öösel oma dokumendid kõik korda ajada ning esmaspäeva hommikul, kui me saabusime kodujaama, ootas tema meid juba seal ees :) Bussiliiklus on lihtsalt niipalju kiirem.
No comments:
Post a Comment