Oma rahvusvaheliste sõpradega ringi käies on selgunud huvitavad faktid- näiteks ei olnud 21-aastane Jaapani noormees söönud kunagi KOORIMATA ja viilutamata õuna. Rääkimata sellest, et ta võtaks ise õuna puu otsast ning seda sööks. Erit armas oli vaadata, kuidas ta tõsimeeli arvas, et ta sureb kohe mürgitusse kui ta elus esimest korda hambad õuna lõi :)
Hääletamine ülikooli campuse territooriumil tundus ikka tõelise vägitükina jaapanlase ning vietnamlanna jaoks- õnneks suutsin neile selgitada, et kuna me koduteed ei tea ning on öö ja ühtegi bussi ei käi, siis see on ainus võimalus meil koju saada. Ja kõige hullem asi, mis oleks võinud juhtuda on uue inimesega tutvumine. Mis muideks osutuski tõeks!
Uskuge või mitte, aga jalgsi kõndimine on siin täiesti välistatud. 20 inimest tundis muret, kui ma koos 2 kohalikuga otsustasin võtta ette 1, 5 km pikkuse jalutuskäigu. Et kas ma ikka jaksan ja ega ma viga ei saa! Ja kujutage ette siis veel inimeste reaktsiooni, kui ükskord peale vihma koju jalutades võtsin kingad jalast, et neid mitte läbi leotada.... tundus nagu paljajalu käivat inimest polnud keegi varem näinud! :)
Pilti tehakse ikka igal võimalikul ja võimatul hetkel. Basseini ääres päikest võttes lähenes mulle isa oma umbes 8-aastase pojaga ja palus luba pilti teha. Mina siis lamasin ja naeratasin edasi, isa nihverdas ennast minu kõrvale ning vaene poiss pidi pilte klõpsima. Ja ikka mitu, sest isa polnud tulemusega rahul. Huvitav, kas ma satun nüüd nende perealbumisse? Loodetavasti see tüüp midagi nilbet mu pildiga ei tee....ikkagi oma lapse pildistatud või nii.
Ahjaa- üle muru, mäe otsa kõndisin ma ka! Pidavat imelik olema, sest kõnnitee ja trepp on ju olemas.....
Aga antud hetkel tunnen ma kõige rohkem puudust piimatoodetest- sojapiim on küll odav ja hea, aga no ei ole ikka päris see. Tundub, et varsti olen ma nõus piimasupi ja juustu ja kohupiimakreemi nimel igasugu hullusi ette võtma!
Kui mul õnnestuks mõni Venemaa pood leida, siis sealt peaks saama midagi piimalist :)
Nädalavahetuseks sõidame Malaccasse-ajaloolisesse linna ning peatume seal ühe tuttava peres nii et peatselt on oodata postitust kohalike kodude ja pereelu kohta!
Tore blogi, Kristi! Jätka samas vaimus. :)
ReplyDelete