Siil udus

Kuala Lumpuri külje all, ühe mäe otsas, asub üks täiesti eradliseisev mängumaailm- Genting Highlands. See on ainus koht Malaisias, kus hasartmängud on lubatud ning kus asub ka ümbruskonna suurim lõbustuspark. Kuna ta on kõrgel mäe otsas, siis kirjade järgi pidavat seal ka kõige normaalsem temperatuur olema!

Haiguse tõttu minu sinnaminek viibis mitu päeva, aga reedel jõudsin

lõpuks sinna!

Minu reisikaaslasteks oli 4 iraanlast, kõik äärmiselt sõbralikud ja abivalmid ent sellest hoolimata armastasid kogu aeg rääkida omas keeles :)

Reis meie kodukohast sihtpunkti võttis aega ligi 2 h- alguses bussiga poolele mäele ja sejärel skyway-ga ( köistõstuk) viimased 3,5 km. Poolel teel ülesse mattusime uttu ehk siis ülejäänud päeva etendasime klassikalist siil udus multikat. Kusjuures üks kuttidest näeb minu arvates siili moodi välja ka nii et nagu päris :)

Üles jõudes oli selge, et kliima on seal tõesti jahedam ja udusem- temperatuurid keskmise Eesti suve moodi ning et ma ennast veel kodusemalt tunneksin, hakkas ka vihma sadama!

Meie lõbustuspargile tähendas see seda, et enamus atraktsioone suleti turvalisuse kaalutlustel ning tuli suunduda kasiinosse.

WOW!!! Tundsin, nagu oleksin sisenenud Las Vegase imelisse maailma! Uhked kroonlühtrid, tohutult inimesi, sätendavad mänguautomaadid, sillerdavad peegelseinad, tasuta joogid ( mittealkohoolsed loomulikult!) ning sajad pokkeri, ruleti jms lauad. Diilerid nende taga lahkelt naeratamas ja varmad su raha ära võtma :)

Kontingent on seal keskealised ja vanemad daamid- härrad, sest noortel pole raha, et sinna mängima sõita.

Kuna ma ise muidugi eriline hasartmänguhuviline pole, siis tegin tiiru kogu mängupõrgule peale ning suundusin tagasi lõbustusparki.

Elus esimest korda ei jätnud ma mitte ÜHTEGI atraktsiooni vahele- kõik ameerika mäed ning raketid tuli läbi proovida. Tõsi, udune ilm ning silmade kinnipanek aitas nii mõnelgi korral kaasa- seega õudus-moment seisneb visuaalsuses! Kahjuks ei olnud meil piisavalt aega, et kõik atraktisoonid 2x läbi testida- nii ma ei teagi, kuidas ma ennast ameerika mägedel lahtiste silmadega oleksin tundnud:)

Ühel kummpaadiatraktsioonil olin aga mina pealtvaatajatele peamiseks vaatamisväärsuseks- hoolimata oma keskmisest paremast tehnilisest taibust ning 10-aastasest autojuhtimiskogemusest ei osanud ma seda väikest mootoriga asja kontrollida ehk siis esimesed 2 minutit tiirutasin ma nagu vurr ühe koha peal ning põrkusin pidevalt vastu kaid. Kõigil lõbu laialt! Ilmselt see oli ka selle suure aplausi põhjus, millega mind peale paadisõitu tunnustati:)

Kogu lõbu- st edasi-tagasi bussipiletid, skyway piletid ning lõbustusparki sissepääs maksis kokku u 13 EUR. Aga lõunasöök oli see-eest seal Malaisia mõistes päris kallis – 8 EUR!